See tore kolmapäevane koolipäev, kus sul on ainult neli tundi, alustades kahe eesti keelega ja füüsikaga, ning lõpetades geograafiaga.Peale seda käisin eelneval nädalal 12ndike vene keeles, seekord lasi Rode vene keelt lihtsalt üle ja ootasime koolis Kaspariga teisi.
Kui koju jõudsin tegin end korda, et poole üheksaks linnas olla ja Rodega kokku saada, ilm oli mõnusalt vihmane ja ikka korralikult seega ei saanudki kuskil väljas üldse olla.
Kuna ta jõudis hiljem siis läksin talle vastu ja me jalutasime ja pooleldi muidugi jooksime Katusekohvikusse istuma, seal võtsin ühe latte ja tegime vessu, rääkisime siis maad ja ilmad jälle kokku ja arutasime mitmeid asju, nii hea oli seal istuda, tema käte vahel, tema soojuses, nautida kõige paremat inimest enda kõrval, lihtsalt järjepidevalt aina rohkem ja rohkem armuda.See imeline õhtu kestis ainult viimase bussini siis jooksime ruttu terminali, et ma viimasele bussile jõuaks.
Ja nagu alati, üldse ei taha ära minna ja suur igatsus kipub peale.Aga järgmine päev oli veel tulemas, ta jäi linna, et hommiku vara sulle külla tulla..
25.09.14
Ärkasin siis 07.00 ülesse, et end korda teha ja viimased asjad siis ära panna. Olin ilusti üleval ja siis avastasin end magamast taas, kirjutasin kohe uuesti ärgates kaugel ta on, 20-25min kaugusel vähemalt ja lippasin kiirelt pessu ja tegin korda end.Algselt läksime istusime minu toas ja udupea oli korralikult väsinud ikka, oleks iga hetk sügavasse unne läinud kui ma poleks end liigutanud ja teda häirinud kuidagi.Tõmblesime veel peegli ees ja ajasime üksteist taga, kiusasime üksteist ja naersime, tundsin end meeletult hästi.Siis lasin emal kohvi teha meile ja läksime alla istuma, emps pakkus välja esilinastuse ''Mõistke Mind'' Itaalia-Prantsuse filmile ja võttis neli piletit ära. Terve päev otsa oli meil aega üksteise seltsi nautida ja olla. Lasin tal võikusi endale teha ja ise jõin sojajooki samal ajal, tegime paar pelu ka Black Opsis COD xboxil, see kõlab nagu dream relationship ja see nii ka on.Hiljem kuulasime ka muusikat ja tegime igasugu lollusi.
Ma armastan meeletult neid lolluse hetki, need on nii armsad ja toovad tuju nii kõrgele.
Mu kõrval on tõsiselt armas, ilus ja hea inimene, kõige kallim ja parim üldse, poleks iial arvanud seda, et asi võib nii hästi kulgeda ja üldse nii hästi välja tulla.Õhtu sõitsime siis kinno, parkisime auto ära ja jalutasime Artisesse, seal ootasid mu vanemad ja siis ootasime filmi algust ja Rode viskas oma kriitikat välja ja ma lihtsalt naersin selle üle. Ja terve päev ma lihtsalt imetlesin ja armusin-armusin-armusin ja nii väga armastan, täiesti uskumatu kui see ka poleks aga no nii südames ja nii imeline, nii hea, nii armas, nii kallis, nii suur udupea aga ikkagi nii võrratu. Lihtsalt polegi otseselt sõnu tema kirjeldamiseks ja ei jaksa isegi ära oodata koolipäeva, et saaks taaskord näha üksteist.Lõpetasin selle õhtu nii, et lahkusin sealt vanemate autoga ja läksime ema autole järgi ja siis ma jäin kasuisa autosse ja ema rallis meie kõrval ja siis meie jälle rabasime ette ja tegime nii võidu kuni Kauperini välja Stockmanni juurest, käisime korra poes, jooksime seal edasi ja tagasi ja siis jõudsime koju ja sellega lõppes mu imeline päev.
26.09.14
Lõpuks ometi sain endale 3G ja ei pea wifi jooni otsima, sain lisaks palju sõnumeid ja helistamist peale ja 13 pealt tõsteti piirang 20 peale.Nüüd vähe parem olla taaskord, ei pea muretsema kui vaja hädasti netti saada.Pidin terve õhtu Britut hoidma, sest vanemad läksid teatrisse ja lollid arvasid, et kell seitse hakkab aga hakkas kuuest ja läksid hoopis kinno selle asemel.
Oleks tore kui mu elu lõpuks mind ülesmäge tirib, ma olen seda niikaua oodanud ja soovinud ja lõpuks on see kuidagi võimalik, ma tunnen end õnnelikuna, väga õnnelikuna.
No comments:
Post a Comment