Ma vihkan seda kohta aga mälestused muudavad selle paremaks

Jälle olen ma siin, kuigi tavaliselt ma siia ei jõua.

Kirjutaksin siis meelsasti sündmustest millest tahan kirja panna.
27.10

See oli mulle kui üks üli häid ja üli halbu päevi kuid jah see kõige parem osa ikka ennem. 
Ma sain lõpuks ometi kokku Mirdiga, tüdrukuga kes on mulle kui kuld, tüdruk kellele olen ma elus korra valetanud ja enam seda ei suutnud, tüdruk kelle vastu olen ma igavesti aus ja tüdruk keda ma armastan nii kuradima palju, sest et ta on minuga ja ikka veel siin ja pole kuskile kadunud. Mirt on tüdruk, kellega ma käisin Gustav Adolfis esimesest kuni kaheksanda klassini koos, kuniks ma sealt koolist lahkusin. Need olid kõik väga imelised ja vinged aastad, meenutasime neid see päevgi, kuidas me hommikul kooli tulime ja õhtuks ikka polnud platsilt lahkunud vaid passisime koolis, sest see oli just kui koht kust sa ei taha lahkuda, sest sa oled koos selle imelise tüdrukuga nagu Mirt, eriti jäi meelde see õhtu, kus kell oli juba kuus saamas ja abiturentidel oli ball hakkamas ja meie mängisime prožektori tuledega ja tegime digikaga pilte, jah see oli seesama aeg. Kuid edasi sellest päevast rääkides, siis ma tulin linna, bussilt maha tulles ootas mind suurem seltskond kui pidanuks olema, Mirt, musi, Rass ja Immu. Esialgu siis pidime Atsiga jutud selgeks rääkima ja siis lendasime Mirdiga kokku ja panime kiiremas korras ajama Viru poole, et minan trolli peale, seal suutsime juba sada teemat maha rääkida ja jooksime hea tujuga trollile, seal sõitsime siis Mirdi poole, läksime istusime maha ta juures ja siis kui mina vatrasin samaaegselt Mirt pakkis vessarit lahti ja pani seda kokku ja tegi valmis, peale selle kui olin talle veel sadu jutte ära rääkinud jõudis kõik kuskile jookide juttudeni välja ja tema oma pidudest rääkima hakkas siis tuli talle pina colada meelde, võttis siis selle kapist välja valas suurde bokaali ja viskas kõrred sisse, pani veel piimagi juurde ja siis lasime jälle jutud valla, vessutasime ja drinkisime nagu me Mirdiga minevikus end ette kujutada ei oleks osanud tulevikus.

Me Mirdiga ikka leidsime, et oleme ikka igavesti head sõbrannad ja alati üksteisel olemas, vahet ei ole kui kaugel me üksteisest oleme, vahet ei ole kui vähe me suhtleme või kontakteerume, vahet ei ole kas meil on millestki rääkida või ei me oleme üksteisel ikka ja veel olemas ja see ka nii jääb, sest see on nii loodud. Teda kaotada on ilmselgelt võimatu, seda ei saa isegi juhtud, kuigi öeldakse, et ''miski pole võimatu'' siis ütleme, et seda lihtsalt ei juhtu.Me ei jõudnud isegi selle nelja-viie tunni jooksul ära rääkida kõigest millest oleks tahtnud, nii paljust jäi veel rääkida ja eks me kohtu veel üsna pea, sest vessar on minu kätes hetkel, pilte me ka seekord ei teinud kahjuks aga ikka teeme järgneval korral :) Armastan seda tüdrukut igavesti !!

Kui nüüd koolist rääkida siis olen ilusti koolis jälle käinud nojah kaks korda aga kolmas kord on tulekul, vaheaeg just lõppes. See oli üli pull kuidas päev algas, mingi võõras number helistab, võtsin vastu :
''Jaa?''
''E Marilyn, Marilyn jah?''
''Jah''
''Klassijuhataja olen.. kas sa tuled ikka täna kooli?''
''Ikka tulen''
''No tule siis ikka kooli eks, matemaatikas on kontrolltöö ka''
''Mida??''
''No vaatab seda asja veel aga tule siis kooli ikka''
''Ikka tulen jah''

Uskumatu ja see oli minu klassijuhataja suure vene aksendiga ja muretses kas ma kooli tulen. Ju siis keegi ei käinud jälle matemaatika konsultatsioonis, mina seal ju käima ei pea, keegi ei pea, see on soovituslik käik. Ja ikka veel pole mul ekoolis mitte ühte ainsatki kahte ega ühte, kubiseb viitest ja neljades ja paarist kolmest. Füüsikas saan ma nii hindeid, et käin tunnis kuulamas ja vastan küsimusele ja juba neljad lendavad, lausa kontrolltöö eest. Selles päevas kartsin ma kõige enam eesti keeli, kuna mul oli raamat täiesti lugemata, ma ei mäletanud sellest mitte midagi ja ma ei osanud midagi kirja panna. Kui esmaspäeval oli koolis ainult mina, Urmo ja Oleg ja ma käisin 5 tunnist kohal neljas ehk kolmes, kuna üks tund jäi vahelt ära siis päeva lõpuks oli meid viimases tunnis ainult kaks. Ja teisipäev ei olnud see number kuidagi liikunud, mina, Oleg, Urmo ja Hanna olime kooli jõudnud ja päeva lõpuks oli Urmo kadunud. Kui eesti keel kätte jõudis olin ma hirmust suremas, et oi esimene kaks kukub aga asi läks hoopis paremini. Ma sain küsimused, ma võisin kasutada raamatut, ma otsisin mingid kohad raamtust välja mis kuidagigi seostasid midagi küsimustega ja panin nii palju kirja kui vähegi infot sain ja õpetajale ka ütlesin, et lugesin aga nii keeruline oli ja pooleli oli ka raamat, aus tuli ju olla. Õpetaja ütles, et paneb mulle parema hinde, Hanna ja Oleg said kolmed ja ma pidin neljaline olema aga EI see pole kõik, see jube peenikeste viie meetrise huultega ja kõver laia ninaga Hanna hakkas kohe kräunuma, et ''Ebaaus, ebaaus!'', Kuule mine Persse õige! Iga mõistusega inimene teab, et võib raamatut kasutada ja kui sa sellest ei teadnud oled ise selles süüdi kõnts, sellist asja võib ka mõistusega õpetajalt küsida kas võib, küsija suu pihta ju ei lööda! Ja selle kokkuvõttes õpetaja küsis siis minu arvamust, et kas mul on midagi vastu öelda, selle peale ütlesin ma ''Mul ei ole midagi öelda'' ja ma sain kolme kirja ja Hanna oli nii õnnelik selle üle oma rõveda häälega. Kui ma bussi poole teel olin siis kajas mu mõttes läbi mida ma oleks võinud enda vastu öelda ''Teinekord tead paremini, ise oled süüdi, et küsida ei oska'' ja ma olin terve õhtu pahur enda peale, et ma ei võinud seda öelda, mina ise rikkusin oma hinde kui oleksin saanud seda veel päästa ja värdjas, miks sa tulid minu klassi ja veel hakkad minu hindeid rikkuma nagu väike laps, kes ütleb, et on ebaaus kui keegi teine saab ühe kommi rohkem kui ise.

Ja edaspidiselt, ma lugesin paart vana postitust mis olin siia kirjutanud ja ma olen ikka vahepeal nii andekas kirjutaja sõnade poolest, ma ise ka vahel ei usu, et olen ise midagi kirjutanud. Rääkisin just hetk tagasi veel oma Soulmate Annaga juttu vanadest aegadest PMG's kus igast värdjat korda saatsime kahekesi.

Mu elu on vahel ikka nii öömääõöäö, kuid siiski ühelt küljelt.. Mul on imeline mees, vaatamata sellele kõigele halvale näpu peale pannes, ta on siiski see Õige, see Ainus, see Minu oma, minu Kallis.Vahel ma lihtsalt jään teda pikalt vaatama täiesti tühja koha pealt ja ma naeran enda ette nagu vanasti, ma imetlen teda, tema ilu, tema armast olemust. Ta on nii armas, nii ilus, nii Kallis, minu lemmik, nelja päeva pärast oleme juba 10 kuud koos olnud see on lihtsalt nii imeline kui kiiresti on aeg läinud ja me oleme juba nii kaua koos olnud, kõik aastaajad ja juba on tulekul talv, aastaaeg ja kuu mil minust ja temast sai meie ja seesama kuu mil täitub meie suhtes Aasta, mida ma niiniinii ootan ja loodan ja tahan. Ta on Minu, Ma armastan teda, Minu kõige Kallim Ahto! <3 

Silly bastard

Millest siis ikka kirjutada? 

Pole jälle nagu ikka pikalt kirjutanud siia. Olen oma Kalli Ahto Linnuga olnud koos nüüdseks 9 kuud ja kõigest 10 päeva kaugusel on 10 kuud, seniks veel päeva kaugusel 300 päeva.

Jälle on igasugu asju juhtunud ja toimunud, ei teagi mida siia kirja panna. Tean, et olen viimaselajal jälle hea söögi peal olnud ja koguaeg näost sushit, hessi ja mäkki sisse õginud ja ei saa jätta mainimata krabipulki, maailma parimad. Kooliga on ka praegu kõik parimas korras, kõigest kolm-neli kolme aga viisi küll rodudega ja välja teenitud, pai laps.

Praeguseks on veel mõni päevake vaheaega ja siis hakkab see kolm korda nädalas külmade jäiste ilmadega koolis käimine jälle pihta. 

Seniks, kinkis mu musi mulle 10 roosi mis oli kõikide jaoks nii kohutav, et öö surnutele kingitakse paarisarv lilli, ei huvita.. need olid nii ilusad ja on siiani, nende roosidega oli veel nii huvitav teema, et kõik olid ära närtsinud ja üks ainus roos oli täiesti ilus värske, ometigi olid nad kõik ühesugused ja see oli nii ilus.

Lisaks sellele kinkis musi mulle iphone'i 9 kuu puhul ja ma olen väga õnnelik selle üle, mulle meeldib ja ma olen rahul sellega, olen korpuste maniakk, igasuguseid kavatsen koguda, praeguseks on mul neid kokku mingi mingi 9-11 vist. Ja see pole veel kõik lisaks sellele kinkis ta mulle vägaväga ilusa ja armsa hõbesõrmuse. Wau, milline mees, minu mees 

 ja ma unustasin lisada, et kinkis ka mulle Guessi lõhna.

Kõigest 10 kuud selleni, et minu 18 kukub.. ootan seda, samas ei oota ka aga kui sul on ikka reeglid peal siis sa ikka ootad väga seda.

Reedest-teisipäevani olid mu vanemad Itaalias, seni aeg käis musi koguaeg minu juures ja käisime linnas ka ja terve aeg oli mul koristaja ka siin valves, vallutas mu maja kõige ideaalsemalt perfima teleka, 3D, maxõhuke ja maxsuur.. kõik mu sarjad, saated jäid vaatamata ja elamus, sest mul endal on ainult 3 kanalit. 

Vaatasin ka, et ma olin üks hetk hakanud alla võtma ja eks see juhtubki siis kui sa tõused hommikul enne kooli nii hilja kui saad, käid pesemas, teed end korda, mukid, sätid ja lahkud kodust ja lähed kolmeks-neljaks kooli ja lahkud sealt seitse-kaheksa õhtul ja kõht koriseb nagu ei tea mis asi, raha pole ka nii läbi käiv, et endale midagi kaasa osta ja üldiselt ei jõuagi, peale selle iga vahetund on max 10min ja ega koolis ma nii käinud pole, et teaksin kus on puhvet või söökla.. sööklas ma ei käi nagunii, minu õhtukoolis pole see ette nähtud. Ja kui ma koju tulin ega ma siis ka nagu väga ei söönud, paar vinkut või midagi näksisin. Või siis kui kooli polnud, läksin välja ja hommikuti ma väga ei söögi, kuigi peaks aga mul hakkab süda läikima ja vahepeal jõudsin koju ka nii, et olin päevas max ühe hessi topelburxi eine söönud ja rahuga magama läinud ja hommikul tõustes avastanud ja mõelnud, et oih unustasin söömise ära ja nii oli mitmeid kordi ja oleks ka edaspidi kui ma ei passiks päevad läbi kodus või lahkuks kuskile söömata ja olekski söömata.

Igatahes ega mul rohkem pole siia midagi kirjutada, õnneks või kahjuks. 

Aa, see ka veel, et mul on mingi maxallergia pelale tulnud, ma arvan, et see rämpstoidu tõttu aktiivseks läinud jälle ja see allergia on ikka väga jube, kuivad huuled isegi üle huulte läheb kuivaks ja valusaks, silmad ka kuivad, kestendavat, sügelevad, valutavad ja see on läinud veel edasi keha peale.. väga ebameeldiv  ja  valulik :((((( 

Kes instagrami tahab lisada siis : marilynaas

Add instagram : http://instagram.com/marilynaas