Ma olen inimestega alati liiga lahke ja sõbralik, teen alati palju head aga tagasi ei saa mitte kui midagi.
Viimasel ajal suhtlesin ma taaskord Filippiga, õigemini soojendasime suhted jälle jääst ülesse, ta kutsus mind üks õhtu lihtsalt välja, sest oli PMG's mulle mõnusalt pudeliga vett näkku visanud ja kirjutas mulle siis hiljem facebooki.Muidugi mul ei olnud tahtmist üldse minna aga pika vingumise peale ma andsin ikkagi alla ja läksin siis vaatasin mis toimps.Olen tähele pannud, et kui kutid teavad, et sa ehmatad kiirelt ja oled tagasihoidlik, lisaks sellele sa kardad kõdi siis su elu on justkui põrgu ja enamus aeg viidedatkse kui sinu kiusamisega, muidugi on mul naljakas ja lõbus ja kuttidel samuti aga see on jube elamus.
Edasi rääkides siis, me sõitsime Selku, käisime poes ja Filipp võttis kõik mis tahtis ja viis mu apelsini leti ette, kuna ma rääkisin, et mul on allergia nende vastu ja ütles, et ma valiksin siis apelsini välja, ''hahah, hea nali, mine persse!'' ja naer näol läksime edasi siis sõitsime võtsime Andero peale ja läksime kohe trippisime ringi autoga, käisime siis Safra juurest korra läbi ja seal ei olnud mitte ühtegi nägu mida ma esimest korda näinud oleks, kõik olid omad PMG inimesed aga inimesed kellega ma ei suhelnud.Peale seal käiku läksime linna Mäkki, seal nägime somme oma persepraokest viibutamas kui järjekorras seisime ja Anderoga viskasime kohe snapid peale, sealt edasi kutid tahtsid baari minna või kluppi aga dadaa, üks neiu siin on alaealine ja isegi dokumenti pole.Kalev Spa Rimi juures oli mingi koht, seal ees seisis kohe turva, tuimalt läksime sisse ära, tegime ringi ära, vähe ei jäänud jalanõud vaipa kinni või, selline õltsi lebra käis üle, rahvas oli maani täis, kõik omas mullis, midagi vägagi uut minu silmade jaoks ja siis mind viidi koju ära.
Käisin ka siin ükspäev Mario juures, pole vist elus paremaid pelmeene saanud kui selle kuti tehtud, pelusime veel Gta V ka.
Viimastest päevadest rääkides siis ütleme nii, et päike on päris kütsima hakanud, võtsin üks päev päikest 2-4h ja sain randi ja ma olin üli imestaunud, sest ma pole ammu Eestis sellist ranti saanud.Netuga as always suudame palju korda saata, ostes jääkülmast krabipulga taolisi asju ja neid nr 5 bussi ringisõidul netu tissisdega üles sulatades :''D could this get better?? :D
Ja mul kaks õhtut veeres veel nii, et Axel ütles, et tuleb mu maja ette 2min jooksul, nati hiljem mainis seda ka Magnus, et on 5min pärast mu maja ees.Ee, mis mida.. ah??
Istusin siis autosse, Axeli, Patu ja Reimoga ja ootasime Magnust, kutid on mul väga omad seega olles mina ise on alati kõige parem ja seltskond on hea.Kui Magnus jõudis rääkisime kõik juttu ja siis sõitsime Äigrumäe poole surnuaia lähistele kahe autoga ja võtsime seal kohad sisse, seal oli mingi paar tunnikest, liitus üks neiu ka meiega ja sealt edasi läksime Muuga sadama lähistesse metsa sisse, muidugi ei puudunud sellest päevast see kui keegi mind meelega ehmatab ja Axel karjus ''Näe uss!!'' ja juba sain rabanduse.Patu ja Axel ronisid suure kivi otsa ossitama ja meie neljakesi vaatasime alt neid ja no eks ka päev sellega lõppes, et Magnus mu koju tagasi ära tõi.Järgmisel päeval tuli Magnus hommikul kuskil 10 aeg juba mulle külla, paar tunnikest oli siin, midagi väga ei teinudki, kutt sõitis Soome ära, vähe pikemaks ajaks taaskord.Õhtu veeres siis koolis Netuga naltsi korda saates ja linnas ja see nr 5 sõit, lisasks sellele kui koju jõudsin lendas Axel koos Patuga jälle laivi ja jälle sai mind kiusatud mu pikkuse pärast, tõstame ikka selle kommikarbi ülesse või paneme auto katuse keskele, Marilyn ju kätte ei saa.Hiljem liitus ka Karu meiega ja siis kõik võtsid oma töö kavad välja ja vaatasid kohe järgi oma vabad päevad kui hõiskasin, et vanemad lähevad 24'ndal ära.... ''Oota mida, see ndv juba või?'' muidugi olin ma hämmingus.
Tahaks ka promoda veidi, et olen leidnud taas kellegi väga huvitava ja omapärase, samas ka vägaväga hoti, no nii amazing välimusega ja tunduvalt hea iseloomuga inimese enda ellu, kellega pole lihtsalt varem suhelnud, polnud lihtsalt julgenud eriti, nagu mul probleemiks on.Aga kui talle oma asju rääkinud olen, on ta väga mõistev olnud ja meil on nii mõndagi ühist ja mul on meeletult hea meel, sest mul on oma gorgy ja peale Netu on tema veel keegi kes mu tuju turgutab.
Tundub justkui, et mu elu oleks nagu üks suur must auk, koguaeg selline stressav ja masendav tunne, ainult torise ja mossa.Tegelikult pole üldse asi nii hull kui ma mõtlen aga pole ka nii endine nagu üle aasta tagasi oli mul on heameel naerda ja rõõmu tunda, nagu Netu on mul hetkel kõik mis mind südamest naerma paneb ja natukenegi õnnelikuks teeb aga ma olen nagu mingisugune murdunud osa millestki, seest olen ma näiteks vägagi katki, kardan üldse poistega tegeledagi aga pooled kutid on mu lemmikud ja nii suured sõbrad.Ma olen alati pidanud silmitsi seisma oma asjadega ja probleemidega üksinda, ilma toeta nüüd kus mul seda tuge niivõrd palju on olnud, ei oska ma seda aktsepteerida, ma pole isegi harjunud hea kohtlemisega, hea käitumisega.. nagu ''sa väärid paremat'' või kui mulle hästi öeldakse, ei saa ma seda isegi väga vastu võtta, üleüldse hea käitumine ja hoolimine minu vastu on nii võõras, tundub nagu see poleks õige aga proovin sellest väga üle olla.Samamoodi püüan ma oma arglikkusest ja tagasihoidlikusest üle olla, sest sellega ei jõua ju kuskile.Ma väga ootan oma sünnipäeva ja ma loodan, et me Netuga läheme airport jam'ile nagu ka mu gorgy ja teised tuntud näod, see oleks ilmselgelt VÄGA korda läinud juuli ja loodan, et ka ülejäänud suvi on nii põnev nagu kunagi varem pole olnud.Muidugi käisin ma ka esimest korda jooksmas üle väga pika aja, laenasin emalt spets pükse ja läksin jooksma, esimese korraga 5,7km läbitud, võttis läbi aga väga rahul!!
Teeme nüüd asja positiivseks, koolis veel kaks ainet vaja korda teha ja siis veel eksamid ja lisaks lõpetamine ja ongi selle suure jamaga ühelpool lõpuks ometi!Ja loodan, et ndv tuleb hea, eks loodab midagi head korda saata ja heade inimeste seltsis.
Ja ma armastan oma kooli nii väga, et mul ei ole mitte kunagi igav üheski tunnis alati saadame Netuga kõiksugu nõmedusi ja lollusi korda, nagu kaks last.Seekord oli eesti keel omamoodi, õpetajat ei olnud oma 10 minutit olnud ja ma viskasin lahtisest aknast oma chubbyd välja ja siis lebotasin seal ja vaatasin lasnamäge, ilm oli ka täna päris meelas, alguses näitas end ja säras ja siis puges peitu ja lasi vihma nii, et tilkusin koju jõudes.
