Võtan pildid ette ja hakkan kohe kokkuvõtlikult kirja kõike panema.
Jah, ma olin jälle seal sügavikus jälle selles jubeduses, sain jälle tunda end halvasti teades, et nüüd on inimene alles õnnelik ja ainus mis mind vähegi lohutas on see, et kui emale ütlesin: ''Tead, et tal on juba uus tüdruk?'' siis ema sellepeale vastas naeratades ''Ja päris kole ka veel!''.Aga milleks ma peaksingi üldse kurb olema, sellise kohtlemise ja käitumise pärast?Ma ikka pean rohkem silma panema enda praegusele elule, sõpradele ja nendele kallitele inimestele mu ümber kes on mulle niivõrd palju toeks olnud ja näitavad mulle kui positiivne tegelikult kõik on.
Käisin siis ka Pirita koolis, Anna tuli mulle bussikasse vastu, polnud seda soulmate't ammu näinud ja olin nii õnnelik, tõin siis pisikesele GTA V kooli ära, selle eesmärgiga üldse läksingi ju sinna kooli.Mõtlesime veel,et mis seal ikka läksime Anna ja Mirruga tasuta koolitoitu sööma, Siimerit polnud ka ammu näinud, edaspidine aeg möödus fuajees Filippi ja Siimu ahistuses.Peale seda läksime Anna ja Siimuga ranna lähedale metsa jalutama, siis saatsime Siimuga Anna ära, kujutades nüüd ette, et Anna kolis Kanadasse ära ja juba ongi seal oli see just aeg kui me ta bussile saatisme ja ta koju sõitis.Pärast seda läksime Siimuga Pirta muulile jalutama ja juttu rääkima ja siis suundusime koju, sest vanemad olid mulle hessi toonud, võtsin veel päikest ja siis sain Rassi ja Zenjaga kokku, Maria oli ka muidugi ja läksime tagasi sinna Muulile istuma ja nii ka päev lõppes.
Järgnev päev sellele oli mul allnighter ja vanemad trippisid juba 3-5 vahemikus lennujaama ja hakkasin Lõuna-Prantsusmaale trippima, ma istusin rõdule, sõin kiivisi ja jõin kohvi, ootasin muidugi kutte Rassi ja Zenjat.Lõpuks kui nad jõudsid siis viskasid mu aias lebosse ja nautisid ilma, tõin neile ka kohvi ja siis liikusime linna aga nad olid nii kottis omadega, et ei jaksanud olla ja siis liikusime Rassi juurde ära.Seal viskasid nad mõlemad voodisse tuttu ära, ma istusin arvutis ja avastasin end kaks korda laua taga magama jäänult, käsi-ja jalg välja surnud.Peale seda liikusime linna ja siis ostsin endale kleidi, lõpuks sõitsin koju tagasi, siis võttis minuga kontakti Patu, et davai teeme midagi.Lõpuks võtsime end kätte, saime Selkus kokku, mingi gängiga läksime Selku, enne seda istus Rainer, Angelika ja Rasmusega vahe ustes, okei..
Siis liikusime Patuga Mähele, sealt jalutasime suure ringi ja läksime lõpuks Ecosse poodi, Patu hea tubli ajas õlle maha ja see läks kildudeks ta ostis endale sixpacki ja mulle kaks suurt siidrit, kui välja tulime istus Karu seal samas ja läksime liitusime.Sealt saime ka esmased plaanid, et lähme siis selle uue gängiga Pirtale randa istuma, muidugi ootasime me Patuga kaua-kaua Axelit kes tuli nii mitu tundi.Seal siis startisisme, päris nauditav seltskond olid, kõik olid nii toredad, mingi aeg ilmus kuskilt mingi kutt välja kes riimi oskas panna ja mina nagu ikka olin jälle üli hämmingus.Siis tuli Axel ka mingiaeg kohale, lõpuks läksime Axeli auto peale, mina,Karu,Patu,Axel ja lambist oli Erkki ka autos juba, siis tahtsin linna mäkki minna, et Netu ja Rassiga kokku saada aga kutid ei viinud mind ja viisid mu lasna mäkki, sest ma pold nõus burxita koju minema, sain oma ime lasteeine ja tõid mind koju ära, enne seda maadlesin tükk aega hekiga ja siis jõudsin magama ära.
Ärkasin sellega, et koristaja karjus trepil: ''Tule võta kooki!''
Oh ja siis möödusid jälle need maagilised koolipäevad ja no esmaspäeval panime Netuga viina alla, mis see ikka seisab mul ja panime siis mul aias allnighterit välja, läksime kooli isegi järgmisel päeval.Saatsime nii mõndagi korda ja päris põnev oli ikka küll, sada korda korrutasin, et hakkame muusikat tegema, toppisime debiilseid videoid ask.fm'i ja mul arvutis ja telefonis ka päris mitte piinlikud videod ja pildid, haha.
Peale seda koolipäeva ma sõitsin Netuga koolist linna.Üks kutt seisab seal ja mis mind rabas oli see, et ta oli roosiga mind ootamas, midagi nii armast pole kunagi varem olnud ja see oli lihtsalt nii imeline, ma vaatasin, imetlesin ja lihtsalt imetlesin, et ma näen nüüd
Sel samal õhtul kui kell näitas 22.00 miskit, tuli kõne Magnuselt ja ootamatult oli toru otsas hoopis Päts, muidugi oli mul tükk palju küsimusi, miks ta üldse minuga räägib ja kas päriselt ka!?Paluti takso kutsuda, et plekivad ise kinni, annavad aadressi ja ootavad mind Magnuse juurde, sest poisikesel on ju sünnipäev.Järgneva kõne otsas oli juba Kalle, vana semu kellega pole neli aastat vist suhelnud.Platsi jõudsin siis maksin ikkagi arve ise, nii ma ju soovisin ja läksin sisse, muidugi Kalle tuli vastu.Sees olid kõik tuttavad näod, Pudrik,Päts,Kalle,Henri ainult Magnus ei olnud kohal, oli kahele kutile vastu läinud.Eks see hakkas siis pihta kui istusin kuttidega laua taga ja Nipernaadi hakkas ringi käima, siis lendas Magnus ka lõpuks laivi ja läksin soovisin talle suurelt õnne.Kui juba teine Nipernaadi ringi käis siis avastasime gaseeritud viina, valati kõigile oma pitsi ja võtsime kokku löödes ja silma vaadates terviseks Magnuse sünnipäeva puhul ja siis läks vähe kangem, järsem ja magusam jook käiku.Ja kuna Henril olid omad asjad, siis läksin temaga rääkima ja kuulama, et mis värk on ja aitasin teda ja andsin nõu, palus ka suitsule mind kaasa.Peale selle palus ka Päts mind korra suitsule kaasa ja rääkisime asju selgeks, midagi ikka ei muutunud kui seal räägitud sai.(loe: Marilyn ei suitseta).Siis kutid, kelle nime ma endiselt ei mäleta panid mulle nimeks psühholoog, tegime ka paar pilti kogu gängist ja olin ka Pudrikuga päris meelsaid pilte teinud, rääkimata Kallest.Vahel läks räme möll lahti seal ja jälle olin mina asja segatud, rahu kutid rahu, tõmmake normiks!
Ka üks tore neiu Kertu oli seal keda ma pisarais õues soojendasin ja juttu rääkisin kui poisid kaklema minna tahtsid.Siis oli Magnus nokki magama jäänud ja me läksime kuttidega minema, Pudrik oli vist tol ajal ainuke kes mind oma käe vangus hoidis.Läksime bussile ja ei mäletagi, et laenasin Pudrikule oma kõrvaklappe jõudsime kuidagi terminali ette ja seal läksid kõik oma teed ja Pudrik saatis mu alla terminali ära, seda kuidas ma bussile läksin, koju sõitsin, aiast sisse tulin ja ülesse sain ja magama läksin, ma ei mäleta üldse.Oli käes koolipäev ja mulle oli helistatud mitu korda nii gorgy kui Netu poolt ja ma lihtsalt ei kuulnud, isegi äratust ja magasin, lõpuks kui vastasin ja Netu plaanis väiksed joogid teha, ma nii pingsalt nõus olin siis ma olin poole kõne pealt ära kustunud.
Oeh ja järgmisel päeval pidin ma siis minema Mirdi sünnipäevale, kuhu ma ei saanud minna, sel samal õhtul sain ma ka toidumürgituse, kaks päeva piina, sööki ei tahtnud näha, kõik öökisin välja, raske oli olla, fuh.Carolyn tuli tõi mulle hessist burxi, et ma midagigi sööks ja terve tund aega see seisis ja siis jälestasin terve õhtu otsa kui rõve lõhn sellest alles jäi.Ootasin vanemaid koju nad jõudsid umbes kell kaks hommikul ja tõid mulle no nii armsa kingi sealt peale teiste asjade, Johnny Deppi portree vms, üks kallis versioon, foto lisaks veel ja mulle tohutult meeldis ja olin nii üllatunud.
Ja juba esmaspäeval ootas mind kool nii väga, et ma ärkasin üli torisedes ülesse vihkasin reaalselt kõike, et ma pean nii faking vara tõusma ja faking külm on ja vastik olla ei taha sinna kooli minna ja pessu ronida.Siis läksin twitterisse ja lugesin tweete, oli Raineri tiinekas tweet, mis reaalselt mu tuju kohe paremaks tegi.Hakkasin temaga siis rääkima uuesti, tundus nagu oleks suhted taastunud taas aga vist mitte, oli hea vähemalt kuulata kuidas tal läheb ja asjad on ja pakkuda oma abi.Peale eksamit siis läksin linna ja sain emaga kokku, käisime Viru,Krissu ja Rocca Al Mare koos Selkuga läbi, kammisime igast poode läbi, et ema saaks oma tööd tehtud ja kasuisale kingi ka veel leida, päeva lõpuks olin väga väsinud, koju tulles lõpuks sõin ja ema tegi kooki.Tore oli see, et kavatsesin kell üks magama minna ja see venis peaaegu kella kolmeni, sest mulle helistas ootamatult Henri Kaas ja rääkis nii, et vähe polnud aga tore, et nüüd suhtleme.
Lõpuks võtsin ka kätte ja hakkasin Aleksiga siis rääkima ja uurima kuidas eluke läheb..
Ja nüüd tõsiselt ma nutsin kurvastusest, et pole minu elul ikka midagi viga ja pole see nii halb midagi on ikka palju valusamaid elusi.
Aga ma olen VÄGA õnnelik, et mu elus on nii palju häid inimesi ja mul on isegi mitu-mitu sõpru ehk võib öelda palju, nad on alatiseks truud ja olemas, ugh, supper.Kaotanud olen küll aga asendus pidi alati parem olema mis peale tuleb,seega ootan.Täna on mu kasuisa sünnipäev pean 2h pärast ärkama, wohoo, et talle õnne soovida!Ja siis mingil ajal saan Aleksiga kokku.
Tõsi, mu elus on palju häid, ilusaid, imelisi, võrratuid ja parimaid inimesi, <3
No comments:
Post a Comment