What goes around.. comes around

õega panime põranda põlema

Esiteks räägime siis uuest aastast ja vana aasta ära saatmisest.

viimane 2012

õega

õega

meie varu

See kõik algas ühe ülestõusmiseka kell 14.00 hommiku paiku, kus Carmen mulle kõne tegi. Siis sain valmis ja ma liikusin linna, tulin Regatis maha ja sain Carmeniga kokku, sealt läksime bussiga linna, käisime Hessis, sest Carmen sundis mind sööma midagi ja Sollis ootasime Atsi, lõpuks teda ei tulnud aga me saime siis Rassi ja Zenjaga kokku ja läksime poodi lasime osta endale törleyt ja kaks somesbyd. Sealt edasi me olime Sollis edasi, nägime kõike vana rahvast. Tom istus mulle kõrvale ja võttis ümbert ja küsis: ''Kuidas läheb?'' ütlesin, et : ''Halvasti vist, sest sa hoiad mult ümbert kinni'' See oli parim comeback lihtsalt üldse. Ja siis Mario rääkis, et ta onu on modell ja kui Mario just mu pilte oli vaadanud siis ta onu oli öelnud, et kas ma modell ja siis Mario küsis : ''Kas sa ei taha modelliks saada?'' ma ütlesin kohe ja keerutamata ''Ei'' Selge see, ma ei sobi sinna kõhnakeste hulka. Ja siis ma nägin veel tol päeval Mirti ja me kallistasime üksteist nii kõvasti ja ma hoidsin ikka räigelt oma pisaraid tagasi, sest meik oli korralik tehtud, nii hea oli oma tibukallist näha. Sealt edasi me läksime Cammu ja Gerliga Hessi ja nad õgisid seal ja sealt veel edasi liikusime me Cammuga lõpuks bussile ja sõitsime tema juurde, seal siis võtsime istet ja jõime klaasi törlyt ja sõime Tai toitu. Sealt siis läksime tema vanemate sõpradega autosse ja meid pandi maha Ecolandi juures, kus me edasi jalutasime koju. Siis võtsime siin uue aasta vastu, mul olid külas kasuisa sugulased Malle ja Kalle, kes on mulle kui vanaisa ja vanaema. Ja siis läksime see aasta maja taha ja lasime oma üle 200 paugu taevasse ja siis neid 12 aastaste huinjaasid ka, saime koos teistega juua klaasi Martinit ka. Ja edasi sealt läksime minu tuppa ja jõime oma somersbyd ära, siis hakkasime oma törleyt jooma ja jõime selle peaaegu lõpuni, siis tegime haigeid pilte ja lõpuks me siis lollitasime ja rääkisime ja ootasime millal kell seitse hommikul saab, magama me ei läinudki, sealt edasi me läksime siis majast tasakesi välja ja bussile, siis läksime Lillepis maha ja jalutasime mingi suure ringi ära, teadmatuses kus me oleme, liikusime Susi juurde, kui kohale jõudsime läksime kõik kolmekesi Susi tuppa ja seal lõpetasime Jack Daniel'si ja veidi Caribbean Rum'i ka. Ja ma olin ikka päris ära tõmmanud siiski, ups. Rass tuli mulle sinna vastu ja me läksime linna, seal korra mäkki ja siis tema juurde, seal magasin ma lampi mingi 2 tundi ja siis ta saatis mu koju ära ja siin ma jäin ma ei teagi mis kell magama ja panin kohe kella kolmeni und välja. Edasi ma ei räägi mis tol Susi pool seal kõik oli, sest mul on siiamaani häbi, millega mina hakkama sain, ma mõtlen oma käitumist endaga.

Nüüd ma tahaks veel rääkida midagi muud.

Enrico.. ta oleks nagu haihtunud, me ei räägi omavahel, ta ei käi netis enam väga, ma ei tea me oleme justkui lahku täiesti kasvanud..

Susi.. ega me ka enam ei räägi väga, ma lihtsalt ei rääkinudki, kui ta facebookis sees oli, ma lihtsalt eirasin, tavaliselt ma ikka kohe räägin kui ta sees on.

Praegu nii valus, köhin ja puus valutab.. mida ma küll tegin.

Ma ei teagi kas asjad on nüüd halvasti või mitte.. nagu üldse.

John bestu tegi

-------------------------------------

Meil on alati midagi olnud, juba esimesest pilgust, kui me nägime. Kui kohtusime siis samamoodi väiksed pilgud ja kui veel kohtunud oleme siis lihtsalt asjad lähevad aina rohkem lähestikku. Kas tõesti on siis tema see? Ta on vist alati mulle meeldinud, meil on alati jutt olnud selline veidi miilustatud ja veidi nunnukas, ma ei leia paremaid sõnu selleks aga hellitusnimesi on korduvalt ikka kasutatud, lihtsalt ma ei olegi nagu mõelnud selle üle, et meil on nagu midagi üksteisega aga järele mõeldes ikka mingi meeldimine on alati olnud. Need jutud mis viimati räägitud, need on nii head, ma tahan koguaeg kontaktis olla ma isegi sõnumineerisin talle 00.00 uuel aastal kohe ja saatsin talle ka kell kolm öösel ja kell 11 hommikul sõnumeid oma olekutest jne. Ta on saladus, ma ei tea.. see on imelik. Ta silmad, need on veel sinisemad kui ma näinud olen, nagu kiisukesel, need on niiiii kaunid. Ja kallistused, need on kuidagi alati nii erilised aga mitte pidevad ja rohkem kui houmi kallistused. Meil pole sebimist olnudki aga see tunne.. ma ei tea mis see on. Ta on üllatav, ta on teinud päris palju üllatusi oma lausetega juba või õigemini juttudega, mis tõesti panevad mind üllatama, see on nii armas, ta ise on nii armas. Mida ma ikka räägin, pigem hoian endas :)